Eesti suikuv majandus tuleb taas ellu äratada

Rahandusminister Sven Sester esitles eile Eesti majanduse prognoosi, mis pigem kurvastab kui rõõmustab. Tänavu on oodata 1,7% majanduskasvu, mis on samal tasemel tunamullusega ehk väikeseim edasiminek pärast kriisi. Kuigi 2016. aastaks ootab ministeerium suuremat kasvu, võib mitu tegurit lähiajal seda veelgi alandada.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase juhitav valitsuskabinet märksa tõsisemalt suhtuma ettevõtjasse, kes veab riigi majandust. Tuleks mõista, et see on oluline. Teist korda valitsusjuhi ametis Rõivas on seni suutnud vaid lappida eelarveauke aktsiisitõusudega.

Hoog on raugenud

Pärast kriisi sai Eesti majandus paariks aastaks hoo sisse, kuid alates 2013. aastast oleks justkui ratas kinni kiilunud. Kui Hiinat kurvastab vaevu 7% kasvu saavutamine, mis nii mitmegi riigi jaoks oleks suurepärane saavutus, siis Eesti ei suuda enam 4% eesmärgiks seada. Parimal juhul on kahe aasta pärast oodata 3,4% kasvu, kuid suure tõenäosusega muutub see pessimistlikumaks, nagu on viimase aja trend.

Varasem peaminister ja nüüd suurettevõtjana tegutsev Tiit Vähi ütles kevadel, et Eestil puudub rahandus- ja majanduspoliitika. Äripäev nõustub, et senised muudatused on olnud pigem kosmeetilised. Suure sihini jõudmiseks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, tuleb puuduva asemele luua see miski. Tuleb leida Eesti majanduse uus mootor.

Äripäeva toimetuse hinnangul peaks riik seadma iga aasta eesmärgiks majanduskasvu. Ministeeriumi prognoosi järgi on majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal Eesti ekspordi peamiste sihtriikide majanduskasvu taastumine. Kui võtta arvesse Venemaad ja Soomet peamiste sihtriikidena, siis praegu ei tundu olukord nii helge, pigem vastupidi. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone on pikendatud ning rõõmustavad sõnumit, et Eesti hakkaks Venemaa majandusest taas suuremat kasu lõikama, vähemalt lähiaastatel ei tundu paistvat.

Probleemid Soomes

Kahjuks on meie põhjanaabrite majandusseis samuti murelik. Teises kvartalis suutis Soome majandus kasvada tehniliselt (+0,2%), kuid sisuline edasiminek puudus. Soome valitsus on teatanud, et tõenäoliselt tuleb tänavu neljas majanduslanguse aasta. Praegu üritatakse kärbetega langust peatada, kuid see ei ole veel lahendus jätkusuutlikuks kasvuks. Pigem võib see anda vastupidise efekti. Näiteks homme korraldavad Soome ametiühingud Helsingis streigi, et avaldada meelt valitsuse sundmeetmete vastu palgakulude vähendamiseks.

Rahandusministeerium nendib prognoosis ise ka, et Euroopas ei ole majandussurutis läbi. Kuigi me väliskeskkonda ise ei saa mõjutada, võime vastavalt kohanduda ja leida uusi konkurentsieeliseid.

Vastuargumendina võiks öelda, et sisetarbimine on tugev ja aitab Eestil hästi hakkama saada, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb. Aina rohkem tuleb hakata panustama ekspordile. Kui valitsus suudaks aidata Eesti ekspordi kasvama, oleks majandusperspektiiv märksa mõnusam. Selleks, et eksport kasvama saada, tuleb paika panna suur eesmärk. Siht, mida pole veel paika pandud, kuid tuleks ette võtta.